#ulmekirjandus — Public Fediverse posts

https://www.europesays.com/ee/160729/ Harri Tiido: ulmekirjandus sõjateaduse abilisena | Arvamus #BreakingNews #BreakingNews #EE #Eesti #EestiKeel #ElinaHiltunen #Estonia #Estonian #FeaturedNews #FeaturedNews #HarriTiido #HarriTiidoTaustajutud #Headlines #LatestNews #LatestNews #Maailm #NATO #News #PopulaarseimadLood #sõda #sõjapidamine #Soome #TopStories #TopStories #tulevik #ÜldisedUudised #ulme #ulmekirjandus #usa #Uudised #ViimasedUudised #vikerraadio #World #WorldNews #WorldNews

https://www.europesays.com/ee/129620/ Arvustus. Jack Vance’i fantastilised lood | Kirjandus #EE #Eesti #EestiKeel #Entertainment #Estonia #Estonian #JackVance #MartPechter #meelelahutus #ulme #ulmekirjandus

Ulme kirjastamisest Eestis ehk Rapla graafiline ulmetoodang...

Kunagi oli Eesti Ekspressis kuulutus, kus otsiti ulme- ja põnevusromaanide tõlkijaid. Hiljem kirjutati samas lehes ka nn Rapla Hollywoodist ja sellest, kuidas Toivo Kurmet (ans Virmalised jne) Saksamaalt tagasi Eestisse naases, kaasas kohver ulme ja põnevusromaanidega.

Kokku ilmus kuus raamatut (ilmumisjärjekord Sirbi uudiskirjanduse põhjal):
- Keith Laumer «Põrgukoerad» (A Plague of Demons; 1965) – Rapla, Estonian Graphic Center, 1992 (Fantaasia)
- Doris Piserchia «Flugerlane» (The Fluger; 1980) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1992
- Desmond Morris «Jason imedemaal» (Inrock; 1983) – Rapla, Estonian Graphic Center, 1992 (Fantaasia)
- Tanith Lee «Itta, vastu keskööle (East of Midnight; 1977) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1993
- Walter Ernsting «Päev, millal jumalad surid» (Der Tag, an dem die Götter starben; 1975) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1993
- Alistair MacLean «Põrgupisilane» (The Satan Bug; 1962) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1994

Neid raamatuid on omajagu kritiseeritud – valik, tõlked, lühendamine, kaudtõlkelisus jne –, aga ilmumishetkel olid nad sündmus ja oma kindel koht maakeelses ulmes on neil tänaseni.

Eraldi ja iseäranis positiivselt tuleks aga ära märkida Jaan Männiku kaanepildid ja illustratsioonid kolmes ülemise rea raamatus.

#ulme #ulmekirjandus #kultuur #kirjandus #Rapla #ToivoKurmet #JaanMännik #TanithLee #KeithLaumer #DorisPiserchia #WalterErnsting #AlistairMacLean #DesmondMorris

Ulme kirjastamisest Eestis ehk Rapla graafiline ulmetoodang...

Kunagi oli Eesti Ekspressis kuulutus, kus otsiti ulme- ja põnevusromaanide tõlkijaid. Hiljem kirjutati samas lehes ka nn Rapla Hollywoodist ja sellest, kuidas Toivo Kurmet (ans Virmalised jne) Saksamaalt tagasi Eestisse naases, kaasas kohver ulme ja põnevusromaanidega.

Kokku ilmus kuus raamatut (ilmumisjärjekord Sirbi uudiskirjanduse põhjal):
- Keith Laumer «Põrgukoerad» (A Plague of Demons; 1965) – Rapla, Estonian Graphic Center, 1992 (Fantaasia)
- Doris Piserchia «Flugerlane» (The Fluger; 1980) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1992
- Desmond Morris «Jason imedemaal» (Inrock; 1983) – Rapla, Estonian Graphic Center, 1992 (Fantaasia)
- Tanith Lee «Itta, vastu keskööle (East of Midnight; 1977) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1993
- Walter Ernsting «Päev, millal jumalad surid» (Der Tag, an dem die Götter starben; 1975) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1993
- Alistair MacLean «Põrgupisilane» (The Satan Bug; 1962) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1994

Neid raamatuid on omajagu kritiseeritud – valik, tõlked, lühendamine, kaudtõlkelisus jne –, aga ilmumishetkel olid nad sündmus ja oma kindel koht maakeelses ulmes on neil tänaseni.

Eraldi ja iseäranis positiivselt tuleks aga ära märkida Jaan Männiku kaanepildid ja illustratsioonid kolmes ülemise rea raamatus.

#ulme #ulmekirjandus #kultuur #kirjandus #Rapla #ToivoKurmet #JaanMännik #TanithLee #KeithLaumer #DorisPiserchia #WalterErnsting #AlistairMacLean #DesmondMorris

Ulme kirjastamisest Eestis ehk Rapla graafiline ulmetoodang...

Kunagi oli Eesti Ekspressis kuulutus, kus otsiti ulme- ja põnevusromaanide tõlkijaid. Hiljem kirjutati samas lehes ka nn Rapla Hollywoodist ja sellest, kuidas Toivo Kurmet (ans Virmalised jne) Saksamaalt tagasi Eestisse naases, kaasas kohver ulme ja põnevusromaanidega.

Kokku ilmus kuus raamatut (ilmumisjärjekord Sirbi uudiskirjanduse põhjal):
- Keith Laumer «Põrgukoerad» (A Plague of Demons; 1965) – Rapla, Estonian Graphic Center, 1992 (Fantaasia)
- Doris Piserchia «Flugerlane» (The Fluger; 1980) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1992
- Desmond Morris «Jason imedemaal» (Inrock; 1983) – Rapla, Estonian Graphic Center, 1992 (Fantaasia)
- Tanith Lee «Itta, vastu keskööle (East of Midnight; 1977) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1993
- Walter Ernsting «Päev, millal jumalad surid» (Der Tag, an dem die Götter starben; 1975) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1993
- Alistair MacLean «Põrgupisilane» (The Satan Bug; 1962) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1994

Neid raamatuid on omajagu kritiseeritud – valik, tõlked, lühendamine, kaudtõlkelisus jne –, aga ilmumishetkel olid nad sündmus ja oma kindel koht maakeelses ulmes on neil tänaseni.

Eraldi ja iseäranis positiivselt tuleks aga ära märkida Jaan Männiku kaanepildid ja illustratsioonid kolmes ülemise rea raamatus.

#ulme #ulmekirjandus #kultuur #kirjandus #Rapla #ToivoKurmet #JaanMännik #TanithLee #KeithLaumer #DorisPiserchia #WalterErnsting #AlistairMacLean #DesmondMorris

Ulme kirjastamisest Eestis ehk Rapla graafiline ulmetoodang...

Kunagi oli Eesti Ekspressis kuulutus, kus otsiti ulme- ja põnevusromaanide tõlkijaid. Hiljem kirjutati samas lehes ka nn Rapla Hollywoodist ja sellest, kuidas Toivo Kurmet (ans Virmalised jne) Saksamaalt tagasi Eestisse naases, kaasas kohver ulme ja põnevusromaanidega.

Kokku ilmus kuus raamatut (ilmumisjärjekord Sirbi uudiskirjanduse põhjal):
- Keith Laumer «Põrgukoerad» (A Plague of Demons; 1965) – Rapla, Estonian Graphic Center, 1992 (Fantaasia)
- Doris Piserchia «Flugerlane» (The Fluger; 1980) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1992
- Desmond Morris «Jason imedemaal» (Inrock; 1983) – Rapla, Estonian Graphic Center, 1992 (Fantaasia)
- Tanith Lee «Itta, vastu keskööle (East of Midnight; 1977) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1993
- Walter Ernsting «Päev, millal jumalad surid» (Der Tag, an dem die Götter starben; 1975) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1993
- Alistair MacLean «Põrgupisilane» (The Satan Bug; 1962) – Rapla, Graafiline Produktsioon, 1994

Neid raamatuid on omajagu kritiseeritud – valik, tõlked, lühendamine, kaudtõlkelisus jne –, aga ilmumishetkel olid nad sündmus ja oma kindel koht maakeelses ulmes on neil tänaseni.

Eraldi ja iseäranis positiivselt tuleks aga ära märkida Jaan Männiku kaanepildid ja illustratsioonid kolmes ülemise rea raamatus.

#ulme #ulmekirjandus #kultuur #kirjandus #Rapla #ToivoKurmet #JaanMännik #TanithLee #KeithLaumer #DorisPiserchia #WalterErnsting #AlistairMacLean #DesmondMorris

On ilmunud ulmeajakirja «Reaktor» veebruarikuine number, ikka wõrgus ja kõigile tasuta. ☢️

Kirjutasin seal kahest raamatust: kassiulme antoloogiast «Libakass» (https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-libakass-ehk-eesti-oma-kassiulme-) ja George R. R. Martini koondkogust «Tuhande Maailma lood» (https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-kogutud-tuhande-maailma-lood). Ei kirjutanud eriti pikalt ... küll aga sisukalt.

Lühidalt: loetagu!
Alguses mind ajakirjas ja siis raamatuid.

#Reaktor #ulme #ulmekirjandus #kultuur #raamat #libakass #TuhandeMaailmalood #GeorgeRRMartin

On ilmunud ulmeajakirja «Reaktor» veebruarikuine number, ikka wõrgus ja kõigile tasuta. ☢️

Kirjutasin seal kahest raamatust: kassiulme antoloogiast «Libakass» (https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-libakass-ehk-eesti-oma-kassiulme-) ja George R. R. Martini koondkogust «Tuhande Maailma lood» (https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-kogutud-tuhande-maailma-lood). Ei kirjutanud eriti pikalt ... küll aga sisukalt.

Lühidalt: loetagu!
Alguses mind ajakirjas ja siis raamatuid.

#Reaktor #ulme #ulmekirjandus #kultuur #raamat #libakass #TuhandeMaailmalood #GeorgeRRMartin

Kui ma veel ka Goodreadsi kirjutan, siis olen ma sellest romaanist kirjutanud igale poole wõrgus, kuhu minusugune ulmest kirjutab...

Kõigepealt ulmeajakiri «Reaktor», kuhu ma suht ilmumis- ja lugemisjärgselt: https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-kui-tuugenid-vaikisid-ehk-otsekui-debuut

Eile õhtul siis veel ka oma ulmeblogisse: https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/11/juhan-habicht-kui-tuugenid-vaikisid.html

BAASi: http://baas.ulme.ee/?autor=430&teos=89501

Lisaks veel ka kinnisesse FB lugemise väljakutse gruppi, aga selle linki ei saa ma siia panna.

Otse loomulkult ei ole need täiesti erinevad tekstid – see oleks absurd –, aga täpselt samasugused need kah pole.

#ulme #raamat #JuhanHabicht #kultuur #ulmekirjandus

Kui aga keegi tahab Juhan Habichtit näha ning kuulda, mida tal oma esikromaani kohta on öelda, siis tasub täna seada sammud Tartu Kirjanduse majja (Vanemuise 19). Algusega kell 19.00 on seal järjekordne õhtu eesti ulmega, kus teemaks romaan «Kui tuugenid vaikisid». Juttu juhib Mairi Laurik.

Kui ma veel ka Goodreadsi kirjutan, siis olen ma sellest romaanist kirjutanud igale poole wõrgus, kuhu minusugune ulmest kirjutab...

Kõigepealt ulmeajakiri «Reaktor», kuhu ma suht ilmumis- ja lugemisjärgselt: https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-kui-tuugenid-vaikisid-ehk-otsekui-debuut

Eile õhtul siis veel ka oma ulmeblogisse: https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/11/juhan-habicht-kui-tuugenid-vaikisid.html

BAASi: http://baas.ulme.ee/?autor=430&teos=89501

Lisaks veel ka kinnisesse FB lugemise väljakutse gruppi, aga selle linki ei saa ma siia panna.

Otse loomulkult ei ole need täiesti erinevad tekstid – see oleks absurd –, aga täpselt samasugused need kah pole.

#ulme #raamat #JuhanHabicht #kultuur #ulmekirjandus

Kui aga keegi tahab Juhan Habichtit näha ning kuulda, mida tal oma esikromaani kohta on öelda, siis tasub täna seada sammud Tartu Kirjanduse majja (Vanemuise 19). Algusega kell 19.00 on seal järjekordne õhtu eesti ulmega, kus teemaks romaan «Kui tuugenid vaikisid». Juttu juhib Mairi Laurik.

Kirjastuse Gururaamat propagandaosakond annab teada!

Reedel, 13 oktoobril, algusega 19.00 toimub Tartu kirjanike majas (Vanemuise 19) igakuise üritustesarja «Õhtud eesti ulmega» oktoobrikuine koosviibimine.

Sel korral on esitlemisel/arutlemisel antoloogia «Minu isa luulud» ja eesti ulme aastail 1953–1989.

Vestlevad antoloogia koostajad Joel Jans ja Jüri Kallas.

Kohapeal saab osta ka kirjastuste Gururaamat ja Lummur raamatuid.

#ulme #kultuur #raamat #Gururaamat #UlmeguruUlmesari #kirjandus #ulmekirjandus

Kirjastuse Gururaamat propagandaosakond annab teada!

Reedel, 13 oktoobril, algusega 19.00 toimub Tartu kirjanike majas (Vanemuise 19) igakuise üritustesarja «Õhtud eesti ulmega» ooktoobrikuine koosviibimine.

Sel korral on esitlemisel/arutlemisel antoloogia «Minu isa luulud» ja eesti ulme aastail 1953–1989.

Vestlevad antoloogia koostajad Joel Jans ja Jüri Kallas.

Kohapeal saab osta ka kirjastuste Gururaamat ja Lummur raamatuid.

#ulme #kultuur #raamat #Gururaamat #UlmeguruUlmesari #kirjandus #ulmekirjandus

Nädalapärl ja ilmselt ka kuupärl... 📖 🚀

... et nädala alul läks müüki ulmeantoloogia «Minu isa luulud».

17 eesti ulmejuttu aastatest 1953–1989. Autoriteks Friedebert Tuglas, Vladimir Beekman, Henn-Kaarel Hellat, Andres Ehin, Helju Rebane, Urmas Alas ja paljud teised.

Antoloogia «Minu isa luulud» üks eesmärke on näidata, et ulmet on Eestis igal ajal kirjutatud. Lausa nii head, et need lood on loetavad ja väärivad taastrükki ka aastakümneid hiljem. Seetõttu sai ka üks valik neist lugudest kaante vahele pandud ja nõnda on need jutud tänasele lugejale kättesaadavad. Olgem ausad – vähe on neid, kel on aega ja tahtmist neid tekste vanadest ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest üles otsida.

Kaanepilt: Liis Roden

#ulme #Gururaamat #kultuur #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari #LiisRoden #raamat

Nädalapärl ja ilmselt ka kuupärl... 📖 🚀

... et nädala alul läks müüki ulmeantoloogia «Minu isa luulud».

17 eesti ulmejuttu aastatest 1953–1989. Autoriteks Friedebert Tuglas, Vladimir Beekman, Henn-Kaarel Hellat, Andres Ehin, Helju Rebane, Urmas Alas ja paljud teised.

Antoloogia «Minu isa luulud» üks eesmärke on näidata, et ulmet on Eestis igal ajal kirjutatud. Lausa nii head, et need lood on loetavad ja väärivad taastrükki ka aastakümneid hiljem. Seetõttu sai ka üks valik neist lugudest kaante vahele pandud ja nõnda on need jutud tänasele lugejale kättesaadavad. Olgem ausad – vähe on neid, kel on aega ja tahtmist neid tekste vanadest ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest üles otsida.

Kaanepilt: Liis Roden

#ulme #Gururaamat #kultuur #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari #LiisRoden #raamat

Ma kardan, et siinne keskkond hakkab minu jaoks end ammendama, aga esialgu ma veel alla ei anna...

Kunagi ma siin juba kirjutasin, kuidas ma lugesin ukraina kirjaniku tehnopõnevikku ja kuidas mul lugedes tekkis teatav eetilis-moraalne kahevahelolek, et kas mul on õigust ukrainlase romaani halva hindega...

Õnneks lugemise käigus olukord muutus – õigemini öeldes: muutsin ma lugemise taktikat. Lühidalt: kõike teaduslikku tehmomula lugesin ma diagonaalis, ikka väga diagonaalis ja keskendusin vaid ilukirjanduslikule osale ja nii sai hindeks aus 4/5.

Äh, lugege parem blogist: https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/07/maks-kidruk.html

#ulme #tehnopõnevik #ulmekirjandus #MaksKidruk #Ukraina #kultuur #raamat

Ma kardan, et siinne keskkond hakkab minu jaoks end ammendama, aga esialgu ma veel alla ei anna...

Kunagi ma siin juba kirjutasin, kuidas ma lugesin ukraina kirjaniku tehnopõnevikku ja kuidas mul lugedes tekkis teatav eetilis-moraalne kahevahelolek, et kas mul on õigust ukrainlase romaani halva hindega...

Õnneks lugemise käigus olukord muutus – õigemini öeldes: muutsin ma lugemise taktikat. Lühidalt: kõike teaduslikku tehmomula lugesin ma diagonaalis, ikka väga diagonaalis ja keskendusin vaid ilukirjanduslikule osale ja nii sai hindeks aus 4/5.

Äh, lugege parem blogist: https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/07/maks-kidruk.html

#ulme #tehnopõnevik #ulmekirjandus #MaksKidruk #Ukraina #kultuur

Häbitu reklaam ehk kui keegi reedel Tartus ja...

Aeg: reede, 14. juuli.
Kellaaeg: 19.00

Koht: Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond (Vanemuise 19).

Üritus: Õhtud eesti ulmega: Kir Bulõtšovi eestikeelne valikkogu «Professor Kozarini kroon»

Mis toimub?

Raamatu «Professor Kozarini kroon» koostaja-tõlkija Jüri Kallasega vestleb Joel Jans.

Kohapeal saab osta ka kirjastuste Gururaamat ja Lummur raamatuid.

#mina #ulme #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari #KirBulõtšov #Gururaamat #ÕhtudEestiUlmega #kultuur #kirjandus

Öösel, kui klemmid juba koos olid, blogisin ma loetust... kolm korda loetust.

Raamat läheb kiirelt käima ja kui lugeja isegi kahtleb, siis esimese osa pealkiri «Sokkude ja munkade sõda» rokib ja kutsub lugema.

Romaan saab alguse kolkaplaneedil, kus moslemitest sokud (jah, soku välimusega ebahumanoidid) sõdivad seal kanda kinnitavate õigeusu munkadega. Planeedile teeb aga dessandi tundmatu kolmas jõud, kelle sõdurid näevad välja kui Vana-Rooma sõjamehed ning need sõdurid on tõelised tuimolendid...

Edasi läheb romaan umbestäpselt samas tempos edasi: autor jalga eriti pedaalilt ei tõsta, pigem lisab vaid käikusid – kosmos, militaarkraam, alternatiivajalugu, virtuaalsus, paralleelmaailmad, mittehumanoidsed võõrtsivilisatsioonid jne.

https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/05/kirill-jakimets.html

#ulme #ulmekirjandus #Ulmeseosed #KirillJakimets #kultuur #raamat

Ma blogisin taas... 🚀

Lugesin ja soovitan teilegi mahedat postapolugu. Link jutu täistekstile on blogipostituses kenasti olemas.

#ulme #ulmekirjandus #JuhanHabicht #kultuur #Ulmeseosed

https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/05/juhan-habicht-ohtud-vanaisa-juures.html

Mu käest siinsamas kunagi küsiti, et miks ma oma ulmeblogi unarusse olen jätnud?

Vaat eile õhtul-öösel ulmeblogisin ma taas. Esimest korda üle kahe aasta, sest eelmine postitus pärineb 2021. a maist.

Lühidalt: sain painest lahti. Noh, et menuka Poola autori Andrzej Pilipiuki esikkogu «Kroniki Jakuba Wędrowycza» (2001) jutud olid mul juba 2019. aastal loetud-arvustatud-blogitud, aga kogumiku kokkuvõte jäis siis tegemata ning see häiris kõik need aastad ja ei lubanud ka järgmisi loetud raamatuid blogis kajastada. Eks ma vahepeal ikka, aga iga kord tuli Pilipiuki jutukogu meelde jne...

Nüüd siis on Suure Grafomaani esikkogul joon all ja paine läinud...

Jakub Wędrowycz on Poola külakolkas elav eksortsist, kes ajab pidevalt samakat jne. Tal on ka kaks topsisõpra. Jakub ise on üks tige, asotsiaalne vanamehenäss, kuid kõigest hoolimata saab ta tumedate jõududega täitsa kenasti hakkama. Räige antikommunist on ta samuti. Kogumiku lood ongi siis Jakubi eksosrtsistliku tegevuse ja muidurämpslemiste kroonika.

https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/05/andrzej-pilipiuk-kroniki-jakuba.html

#ulme #ulmekirjandus #AndrzejPilipiuk #JakubWędrowycz #kultuur #poolaulme

Eelmine nädal ilmus ja läks müüki: Kir Bulõtšovi valikkogu «Professor Kozarini kroon». 📖 🚀

Kir Bulõtšovi (1934–2003) loomingut võib sageli defineerida kui olmeulmet, enam veel – tõenäoliselt on Bulõtšovi jutulooming olmeulme absoluutne tipp. Olmeulmes on tekst esmapilgul üsna väheulmeline, autor kirjutab detailselt tegelaste elust-olmest ja tundmustest ning ulme tuleb sageli mängu alles jutu teises pooles, suisa lõpus. Samas, kui ulme välja võtta, siis pole ka juttu.

Mul oli kogumikku koostades eesmärk koondada ühtede kaante vahele Kir Bulõtšovi parimad sarjavälised jutud ning anda ühtlasi mitmekülgne ülevaade vene ulme ühe kõige olulisema autori loomingust.

Raamatu n-ö selgrooks said viis teksti Kir Bulõtšovi läbimurdekogust «Inimesed nagu inimesed ikka» (Люди как люди; 1975), kuhu siis ükshaaval sai juurde haagitud mainitud viiega sobituvaid tekste: neli juttu kogumikust «Korallidest loss» (Коралловый замок; 1990), kaks juttu nn parimate juttude kogust «Kellele seda vaja?» (Кому это нужно?; 1991) ja kaks juttu kogust «Türannide kohtumine» (Встреча тиранов; 1992). Tegelikult on selline kogumike eristamine tinglik, sest näiteks üks valitud juttudest oli kolmes kogumikus neljast ja kolm juttu kahes kogumikus. Kõik siinilmuvad lood on vene keeles saanud vähemasti viis, aga mõnikord ka kuni kümme kordustrükki ning praktiliselt kõik jutud on tõlgitud vähemalt paari, aga sageli kuni kümnesse keelde. Võiks öelda, et siinses köites on Kir Bulõtšovi jutuloomingu kaanon.

Kuigi kogumik «Professor Kozarini kroon» on pandud kokku sarjavälistest juttudest, hakkas koostamise käigus välja joonistuma teatav ühtne maailm ja seetõttu hakkas taoline teadmine ka mõjutama juttude valikut. Teisisõnu jäid kõrvale mõned jutud, mis üksteist kordasid-varieerisid, ja lisatud sai paar vähemtuntud teksti, mis jällegi täiendasid kujunevat nn tulevikuajalugu.

Ahjah, see on mu esimene raamatutõlge... loodame, et mitte viimane. (Ühe jutu tõlkis küll Veiko Belials, õigemini tal oli see juba tõlgitud.)

Sisukord
Jüri Kallas. Avasõna
Kas ma räägin Niinaga? (Можно попросить Нину?)
Korallidest loss (Коралловый замок)
Professor Kozarini kroon (Корона профессора Козарина)
Nõukogude rahva ühtne tahe (Единая воля советского народа)
Lohutus (Утешение)
Olja N tunnistus (Показания Оли Н.)
«Kahesajas» juubel (Юбилей «200»)
Mina märkasin teid esimesena! (Я вас первым обнаружил!)
Raskestikasvatatav laps (Трудный ребенок)
Muinasjutt naerist (Сказка о репе)
Checako kõrbes (Чечако в пустыне)
Kassi mõistus (Разум для кота)
Inetust biovormist (О некрасивом биоформе)
Jüri Kallas. Kir Bulõtšov – olmeulme suurmeister

Muide, Kir Bulõtšovi teostest on valminud ligi poolsada filmi, millest kõige tuntum on täispikk animatsioon «Kolmanda planeedi saladus» (Тайна третьей планеты; 1981).

Vene-Ukraina sõja valguses on ikka ja jälle arutletud, kas vene kultuuril üldse on eluõigust, mida on väärt see või teine autor. Ka on otsitud nn head venelast. Kui nüüd Kir Bulõtšov taolisesse diskussiooni asetada, siis nn hea venelane on ta vaieldamatult – siin ei teki mingit kahtlust –, ei tema loomingut lugedes, ei tema elulooga tutvudes.

Kaanepildi tegi Meelis Krošetškin.
Krafinna tegi reedel fotosüüdistuse provintsipealinna raamatupoest, loe: Kuressaare Apollost.

#raamat #ulme #ulmekirjandus #KirBulõtšov #mina #Gururaamat #UlmeguruUlmesari #kultuur #promo

Inimesed peavad suurt reedet, aga ulmenohik bibliografeerib taaskord avalikult...

... et vahepeal läks mitu kuud selle nahka, et kui biblio jaoks isegi aega oli, siis tuli teha korrastamis-ühtlustamistöid... noh, sellised, mida avalikult eriti näha pole...

Lühidalt: multifilmi «Kolmanda planeedi saladus» mäletate?

Vaat mina nüüd äsja bibliografeerisin selle multika algmaterjali eesti tõlke... Meta Maksingu lühendatud tõlke... ei, ümberjutustuse... nojah, aga paremat maakeeles pole.

Aasta oli 1983.

16-osaline järjejutt ajalehes Säde. Muide, Teet Kuusmaa poolt härjalt illustreeritud.

#ulmebiblio #ulme #ulmekirjandus #KirBulõtšov #MetaMaksing #TeetKuusmaa

https://ulmebiblio.blogspot.com/2023/04/kirill-bulotsov-alissa-kosmosereis.html

Eile ilmus märtsikuine Reaktor! ☢️

Igaks juhuks mainin, et tegu on igakuise eestikeelse ulmeajakirjaga, mis ilmub wõrgus ning mis on kõigile täies mahus ja absoluutselt tasuta lugeda.

Ajakiri sisaldab ulmejutte, katkeid peagiilmuvatest raamatutest, eelmise kuu juttude arvustusi, lihtsalt raamatu- ja filmiarvustusi, uudiskirjanduse tutvustusi, ulmkonnakroonikat jne.

Käesolevasse numbrisse ma palju ei jõudnud: arvustasin Gert Kiileri romaani «Eranuhke ei armasta keegi» ja soovitasin tõlkimiseks Ambrose Bierce jutu «Kummitusmaja».

Kuid ega ma seepärast... loetagu, lihtsalt loetagu!

#mina #Reaktor #ulme #kultuur #ulmekirjandus

https://www.ulmeajakiri.ee/?032023

Paari päeva eest tuli kiuslik mõte neid kaanepilte siia jagada...

Mõlema eest olen ma FB-s karistada saanud: postitamise keeld mingiks ajaks ja postitused võeti samuti maha. Süskindi romaani puhul püüdsin ma veel midagi tõestada, aga Helme puhul ei antud isegi võimalust.

Vaat mul tekkiski küsimus, et kuidas siin? Küsimus pole ju pornos ja natsluses – tegu on raamatute kaanepiltidega, mis ei ole vaid pildid iseeneses, on toote osa.

... et kompan siis piire..?

#raamat #ulmekirjandus #tsensuur

Mind on umbes nädalajagu päevi painanud üks mõte.

Ma loen praegu enne und lugerist paar–paarkümmend ekraanitäit Maks Kidruki romaani «Bot» (2012).

Väidetavasti on tegu esimese Ukraina tehnothrilleri ehk tehnopõnevikuga. Ma pole antud kirjandusliigi suur fänn, aga mul on olnud ka toredaid hetki. Kidruki romaan mulle pigem ei meeldi...

Nüüd ma siis mõtlengi, kas/kui kohane on aus-halvasti öelda ülimenuka Ukraina romaani kohta? Sõda jne.

#ulmekirjandus #tehnopõnevik #õuduskirjandus #Ukraina